Kaevandamine

Üldiselt

Krüptoraha tehinguid on vaja kinnitada ning üheks põhiliseks konsensusele jõudmise meetodiks on Proof of Work (PoW). Keeruline süsteem lihtsamalt seletades tähendab seda, et arvutusresurss suunatakse lahendama keerulist matemaatilist valemit, mis on vajalik selleks, et ootel tehingud uues plokiks saaksid kinnitatud. Üle maailma kõik kaevandajad võistlevad selle nimel, et lahendada valem ja “leida” uus plokk, mille tulemusena nende töö (arvuti- ja energiaresursside kasutamine) saab premeeritud.

Erinevatel krüptorahadel on erinevad reeglid kaevandamise kohta ning kui osasid on võimalik ka oma koduarvutiga kaevandada, siis näiteks Bitcoini puhul on raskusaste niivõrd suur, et tavalise arvutiga ei ole enam midagi teha ning selle jaoks on vaja spetsiaalseid seadmeid, mis sisaldavad juba kaevandamiseks loodud kiipe.

Kaevandada on võimalik kas iseseisvalt või osaleda ühiskaevandamises (mining pool), kus seadmed on ühendatud ühte võrgustikku koos teiste kaevandajatega. Esimesel juhul saab ploki leidmisel kogu plokitasu omale, ühiskaevandamise puhul läheb see vastavalt kõigi panustamisele jagamisele. Ühiskaevandamine on parim lahendus neile, kellel on väikesed resurssid, kuna iseseisvalt kaevandades võib minna ploki leidmiseks ebamõistlikult palju aega ja leidmise tõenäosus sõltub kasutatavatest resurssidest.


Kaevandamise mõistlikkus

Millal ja kas üldse kaevandamine ära tasub? Selle vastuse saamiseks peab arvestama millise jõudlusega ja energiatarbega on riistvara, mis krüptoraha sellega kaevandada on sobilik ning milline on selle krüptoraha väärtus nüüd või potensiaal tulevikus. Kui tegemist on ebaefektiivsete seadmetega (nõrk jõudlus, suur energiatarve), mille puhul kulud elektrile ületavad tulusid, siis ilmselgelt ei ole mõistlik kaevandada. Mida on mõistlik antud hetkel kaevandada ja millised on eeldatavad tulud/kulud saab arvutada WhatToMine lehekülje kaudu, mille jaoks on vaja teada oma süsteemi võimekust konkreetse algoritmi lahendamiseks (hashrate). Viimase kohta tuleb internetist otsida infot oma protsessori/videokaardi vms kohta.

Kui on soov kaevandamisega algust teha ning plaan selle jaoks seadmeid soetada, siis tuleb hoolikalt läbi mõelda kogu tasuvuse pool. Arvestama peaks seda, et kui esmaste arvutuste järgi näiteks teenite kuus 100 eurot puhast kasumit, siis kaevandamisega saadakse ikkagi krüptoraha, mitte eurosid. Seetõttu tuleb otsustada, et kas peale igat väljamakset vahetada saadud krüptorahad kohe ümber eurodeks või hoida alles oma kontol. Viimane on kasulik kui krüptoraha hind ajas tõuseb, ent kahjulik, kui see peaks hoopis kukkuma, mille tõttu ei pruugi algselt tehtud investeering end üldse ära tasudagi. Järgmiseks, arvutuste tegemisel arvestatakse hetkelist raskusastet, mis kindlasti ei jää samaks ja süsteemi jõudluse kasvamisel see suureneb. Ehk kui oma seadmega on võimalik sel kuul kaevandada näiteks 1 ETH, siis järgmisel võib see olla juba 0,9, ülejärgmisel 0,8 jne. Näiteks perioodil 1.12.2017-1.1.2018 tõusis Monero kaevandamise raskusaste 108% ja Etheril 25% (muidugi sealjuures tõusis oluliselt ka nende väärtus). Seega teenistus vähemalt krüptoraha mõttes ei kasva kindlasti lineaarselt. Lisaks veel peaks mõtlema, et kui raskusaste suureneb viimaks nõnda palju, et tulud on väga kesised, siis kas ja millised on need alternatiivsed krüptorahad, millele oleks võimalik (tulusam) üle minna? Ja kui on soov kaevandamisega lõpparve teha, siis kas neile soetatud seadmetele on hiljem turgu?


Kaevandaja stardipakett

Kaevandamiseks on vaja esmalt riistvara, mis on sobilik soovitud krüptoraha kaevandamiseks. Selleks võivad olla näiteks arvutid, kus on sees võimsad protsessorid või mis sisaldavad võimsaid videokaarte, või hoopis spetsiaalsed kaevandamiseks toodetud seadmed. Järgnevalt on vaja tarkvara, mis nende seadmete peal jookseb ja mis on pidevas ühenduses võrguga. Seetõttu on stabiilse interneti olemasolu samuti tähtis ning ühiskaevandamise puhul tuleks valida võimalikult lähedal asuv ehk väikese viiteajaga (madal ping) server. Tarkvara konfigureerimisel tuleb märkida oma rahakoti aadress või selle puudumisel üks luua, kuhu kantakse tasuks saadud krüptoraha. Kui on soov saadud krüptorahad ümber vahetada, siis tuleb vahetuspunkti luua konto, kus on võimalik need ümber vahetada kas FIAT’ks või muuks krüptorahaks. Kuna kaevandamine on tegevus, kus seadmed töötavad täiel võimsusel, siis nad toodavad selle tegevuse käigus ka palju soojust ja vajavad jahutust, mistõttu on sobiva koha leidmine samuti oluline (jahutuseks võib olla vajalik juurde hankida näiteks ventilaatoreid).

Hetkel on nö tavakasutajate seas väga populaarne Monero (XMR) ja Etheri (ETH) kaevandamine, millega on võrdlemisi lihtne ja soodne algust teha. Täpsemalt infot vaata nende krüptorahade leheküljelt.